21. jaanuar on kuupäev, mis jääb ilmselt kogu eluks meelde Kriisikodu rahvale. Hasartmängumaksu Nõukogu rahastas vähem kui 30% esitatud taotlusest ehk teisisõnu, 950 000.- EEK asemel 300 000.-EEK.
See tähendas, et inimestele, kes olid pea kogu jaanuari tööd teinud lootuses töötasu kunagi ikka saada (projektirahade laekumised on kogu aeg olnud alles märtsis), tuli öelda: sel aastal kahjuks teie teeneid ei vajata ja aitähh jaanuaris tehtud vabatahtliku töö eest.
Ka Tallinna linnalt saime 20% väiksema rahastuse ja kokku tuli töötajate erakorraline koosolek arutamaks, mida edasi teha. Kadusid ära õhtuste ja öiste töötajate kohad. Üks töötaja pidi koheselt end arvele võtma töötukassas, ülejäänud töötasid põhitöö kõrvalt ja ei kandnud seetõttu nii suurt kaotust. Teenused muutusid: ei olnud võimalik teha enam klientidele tasuta nõustamisi ja kriisikodu abitelefon hakkas 24 H asemel töötama kell 12-20. Hilisemad pöördujad jäid abita. Olime sunnitud loobuma esialgsetest ruumidest poolkeldrikorrusel, mistõttu vähenes teenindavate kohtade arv.
Meie olukorda kajastas ka meedia: „Päevaleht", „ Pealinn", Delfi, Kanal 2, „Terevisioon" ja „Aeg luubis".
Meediakajastuse tulemusena oli Kriisikodu küsimus arutlusel Tallinna linna volikogus ja 47 volikogu liiget annetas Kriisikodule 28 000.- EEK. Hasartmängumaksu Nõukogu rahuldas veebruaris meie väikese nõustamisprojekti (75 000.- EEK kolmeks kuuks nii juriidiliseks kui ka psühholoogiliseks nõustamiseks), mille abil said tasuta nõustamisi töötud ja vähese sissetulekuga naised. Maikuus kahjuks meie nõustamisprojekti enam ei rahuldatud ja tasuta nõustamised lakkasid. Samuti leidis Hasartmängumaksu Nõukogu, et 300 000.- EEK aasta peale Kriisikodu tööks on liiga suur eraldis ja vähendas seda 223 350.- EEK peale.
Maikuus tegi meie toetuseks heategevusürituse Tallinna Naiskodukaitse ja annetas Kriisikodule 10 000.- EEK.
Juhatuse liige Ülle Kalvik võttis 8.-9. juunil osa Riias toimunud rahvusvahelisest VHO perevägivalla teemalisest seminarist.
Juulikuu kulus selleks, et istusime 4 nädalat iga tööpäeva lõpus 3-4 tundi koos professionaalse projektikirjutajaga ja koostasime projektitaotluse SA Innovele sotsiaalse toimetulekuprobleemidega naiste tasuta nõustamisteks mitmeks aastaks. Kahjuks projekt ei saanud rahastamist.
Augustis ja septembris esitasime projektid Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Fondi, kust saime ka rahastuse nõustamisteks.Viisime oktoobrist- detsembrini läbi tugiruppe nii eesti- kui venekeelsetele naistele.
Philip Morris Eesti OÜ sihtotstarbelise annetuse raames (eesmärgiks Kriisikodu tegevuse reklaamimine ja töötajate erialaste teadmiste tõstmine) toimusid järgmised üritused:
1) 9.-15. septembril käisid juhatuse liikmed I. Mikiver ja Ü. Kalvik õppereisil Norras tutvumas naiste varjupaikade tööga.
2) 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval, korraldas Kriisikodu koos MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühinguga "Ohvriabi" Meriton hotellis konverentsi "Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus"; kus oli 101 osalejat.
Konverentsi avas Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht. Konverents lõppes 13 mittetulundusühingu ühispöördumisega riigikogu ja valitsuse poole "Eesti riik vajab tõhusat naistevastase vägivalla vastu võitlemise poliitikat". Konverents kutsus meediat ja avalikkust üles täielikule sallimatusele naistevastase vägivalla suhtes.
Kriisikodu tegevuse tunnustatuse mõttes oli 2009.a. tähtsündmuseks Kriisikodu juhataja ja ühe looja Inga Mikiveri valimine enam kui neljasaja esitatu hulgast 19. detsembril üheks Eestimaa Uhkuse nominendiks.