Kas ma peaksin sekkuma?
Lähisuhtevägivald on enamasti varjatud ja muutub nähtavaks alles siis, kui ohver sellest räägib või on juhuslikke pealtnägijaid.
Vägivallatsejaid on kõikides sotsiaalsetes kihtides, ka ühiskonnas lugupeetud ja vastutusrikastel ametikohtadel olevate meeste hulgas leidub tihti neid, kes võivad kodus vägivaldsed olla.
Kortermajade elanikud kuulevad sageli läbi seinte ja avatud akende kõrvalkorterites toimuvat, sh naabrite tülisid. Kui need tülid korduvad ja naisel või lastel on märke kogetud vägivallast (sinikaid, nutetud silmi, pidevat kurba või rõhutud olekut, jm), on ilmne, et tegemist on perevägivalla juhtumiga. Sellisel juhul tuleks igal juhul sekkuda.
Vägivald ei ole eraasi, mis teistesse ei puutu.
Luues sallimatu suhtumise vägivallatsejasse ja reageerides vägivallategudele saame kaasa aidata kuritegevuse vähendamisele. Ühiskonna ükskõiksus tekitab vägivallatsejas karistamatuse tunde.
Sekkumisvõimalused:
Kutsu politsei ( hädaabi number on 112).
Kui naaberkorterist kostub kisa, appihüüdeid, valjut nuttu ja mürtsatusi vms. ebatavalisi helisid, siis helista politseisse. Kuna vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, kes sekkub. Jäta füüsiline sekkumine politsei hooleks!
Loo kontakt ohvriga:
• Kui oled avastanud, et naaber võib olla perevägivalla ohver, ürita temaga kontakt luua ja olla toetav. Võid ka konsulteerimiseks helistada Tallinna Naiste Kriisikodu numbrile 5264697
• Ära karda pöörduda kellegi poole, kes sinu arvates vajab abi.
• Soovita ohvril otsida abi naiste varjupaikadest või pöörduda ohvriabitöötaja poole, kui varjupaika ei ole.
• Soovita ohvril fikseerida ka kõige väiksemad füüsilise vägivalla jäljed perearsti juures või traumapunktis, füüsilise vägivalla korral peaks ta tegema avalduse politseisse.
• Aita mõista, et vägivallale ei ole kunagi õigustust ja ei see ole ohvri süü.
• Austa ohvri otsust vägivaldse suhte jätkamise kohta, kuigi võid eri meelt olla.
• Austa tema usulisi ja kultuurilisi tõekspidamisi.
• Isegi kui tundub, et saad väga vähe ära teha, ära unusta, et olles kohal, toetav ja hooliv, oled suutnud juba väga palju.
Mida ei tuleks vältida:
• Ära ole pealetükkiv, kui ohver ei soovi oma olukorrast rääkida. Sekkumiskohustus on Sul siis, kui vägivallaohvriteks on lapsed.
• Ära anna hinnanguid.
• Ära süüdista.
• Ära ürita välja selgitada vägivaldse käitumise „põhjusi“, vaid keskendu ohvri toetamisele.
• Ära kritiseeri vägivallatsejat – naisel võib tekkida reaktsioon, kus asub meest ja enda suhet kaitsma.
• Ära survesta ohvrit suhtest lahkumiseks – iga inimene peab oma elusse puutuvaid otsuseid tegema ise.
• Ära arvusta naist, kui ta väidab, et armastab oma vägivaldset meest ja soovib temaga edasi elada. Vägivaldsest suhtest väljumine on keeruline ja pikk protsess, mis võib aastaid aega võtta.
Kui suhtled vägivallatsejaga
• Kui te vägivallatsejast naabriga omavahel suhtlete, veena teda, et ta otsiks professionaalset abi. Vägivallal võib olla põhjus, kuid see ei õigusta vägivaldset käitumist. Isegi soovi korral on vägivallatseja muutumine pikaajaline.
• Suheldes vägivallatsejaga keskendu ohvri tunnetele ja selgita, kui tõsist kahju on ta kannatanule tekitatud
Ära toeta vägivallatseja püüdeid vähendada oma vägivaldse käitumine raskust. Vastutus vägivalla eest on alati selle toimepanijal.
Teavita lastekaitsespetsialisti
Kui peres, kus toimub vägivald, kasvab alaealine laps, on igaühe kohus teavitada sellest lastekaitsetöötajat. Lastekaitseseadus ütleb: “Juhul kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile.“
