Vali keel

Vägivalla liigid

Mis on perevägivald?

Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks (Istanbuli konventsioon) defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal.

 

Lähisuhtevägivald on:

praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald;

  • laste väärkohtlemine;
  • vägivald (vana)vanemate suhtes;
  • õdede-vendade omavaheline vägivald.

Vägivalla all mõistetakse kontrollivat käitumist, psühholoogilist, füüsilist või majanduslikku vägivalda või seksuaalset sundust ning mis võib tekitada ohvrile psühholoogilisi kahjustusi ja füüsilist valu. Vägivald võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja vägivallatseja ühine eluase pole määrav.

 

Vägivalla liigid

Vaimne vägivald – verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada. Vaimne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu
Vaimne vägivald võib avalduda ignoreerimise, vaikimise, ähvardamise, jälitamise, süstemaatilise kontrollimise, jälgimise, kirjavahetuse saladuse rikkumise, segamise, tülitamise, hirmutamise, sõimamise, laimamise, alandamise, kritiseerimise ja süüdistamise, manipuleerimise, sugereerimise (mingi halva omaduse nt laisk, rumal vmt sisendamise), armukadeduse, sotsiaalse isoleerimise, samuti laste kasutamisena vägivallavahendina, varalisse sõltuvusse seadmisena, liikumisvabaduse võtmisena jm.

Füüsiline vägivald – teise isiku kehalise puutumatuse rikkumine tema alandamise ja valu ning kannatuste tekitamise eesmärgil; kaudne vägivald lähedaste või lemmiklooma peksmise või piinamise või tapmisena, mis on suunatud kannatanule püsivate psüühiliste kahjustuste tekitamisele. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused.
Füüsiline vägivald võib avalduda juustest tirimise, löömise, peksmise, kägistamise, lämmatamise, kriimustamise, mürgitamise, põletamise või muul moel füüsilise valu tekitamisena, samuti agressiivne kehalise kontaktina (trügimine, lükkamine, tõukamine, raputamine, millegiga viskamine jmt) või liikumise takistamise ja füüsilise vabaduse võtmisena relva kasutamisega või ilma.

Seksuaalne vägivald – on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse, sest patriarhaalne arusaam tähendab naise kohustuslikku allumist partneri seksuaalsoovidele.
Seksuaalvägivald võib avalduda: mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine.

Majanduslik vägivald - vägivallatseja kontrollib partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõtmine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, kulude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes.

Ahistav jälitamine on vaimse vägivalla vorm, mille käigus vägivallatseja tungib korduvalt, soovimatult ja häirivalt kannatanu igapäevaellu. Selleks, et end ahistaja eest kaitsta, teevad kannatanud sageli väiksemaid või suuremaid muutusi oma igapäevaelus, sh muutused töökohas, elukohas ja telefoninumbrites, mis otseselt mõjutavad ohvri heaolu ja võivad põhjustada isolatsioonitunnet. Erinevad ahistavat jälitamist käsitlevad uuringud on näidanud, et ahistav jälitamine on ulatuslik vägivallaprobleem, millel võivad olla ohvri jaoks tõsised emotsionaalsed, füüsilised, psüühilised ja majanduslikud tagajärjed.

Ahistav jälitamine hõlmab kõige sagedamini järgmisi tegevusi:

  • Ohvrile tehtavad soovimatud, sh häiriva sisuga telefonikõned, sõnumid, kirjad, e-kirjad;
  • Ohvri kohta solvava, häiriva teabe või valeinfo internetti, sotsiaalmeediasse postitamine;
  • Ohvri koju, töökohta vms kohta ootamatu või ebasobival ajal ilmumine, ohvri füüsiline;jälitamine;
  • Ohvri jälgimiseks kaamerate (pildistamine, filmimine), pealtkuulamis-seadmete, GPS-seadmete kasutamine;
  • Ohvri telefoni ja arvuti kasutamise jälgimine;
  • Ohvrile pidevalt soovimatute esemete, kinkide, lillede jms saatmine;
  • Ohvri lähedaste (nt lapsed, vanemad, uus partner), sõprade, kolleegidega soovimatu kontakti otsimine ja/või nendega ohvrit häiriva sisu jagamine;
  • Ohvri vara (nt kodu, auto, isiklike esmete) kahjustamine.

Saa abi

Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine:

+372 526 4697

e-post: tallinn@naisteabi.ee

 

Toeta meid

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu

SEB Pank:
EE851010220040046014

Swedbank:
IBAN: EE342200221027376525
SWIFT: HABAEE2X

Oleme tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirjas

Oleme tänulikud igasuguste annetuste eest!

Leia meid

 

Projektide toetajad

Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Sotsiaalministeerium

Tallinn