Kui Sa elad koos vägivallatsejaga, siis oled pidevas ohus ja peaksid läbi mõtlema kust saada abi vägivallaolukorras ja kuidas vältida tõsisemaid kehalisi vigastusi.
Kui Sul on lapsi, peaksid mõtlema ka nende turvlisusele. Üksnes vägivalla nägemine või pealt kuulmine võib jätta jälje laste ellu pikaks ajaks.
Abi otsimine ei ole nõrkus, vaid märk sellest, et hoolid endast ja oma lastest.
Turvalisuse kindlustamiseks mõtle järgmiste asjade üle:
- Kui märkad vägivallaolukorrale eelnevaid märke oma elukaaslase juures , ära jää ootama asjade edasist arengut, vaid lahku kodust kohe.
- Mõtle läbi põgenemisplaan, kuhu minna ja kuidas? Milline on turvalisem ja kiirem tee välja?
- Millisel ettekäändel saad kodust lahkuda, enne kui olukord muutub ohtlikuks?
- Mõtle välja kood ( näiteks sõna või märk), mida Sina ja lapsed võivad kasutada märguandena üksteisele, sugulastele, sõpradele või naabritele, et nad saaksid kutsuda abi, helistades politseisse.
- Kelle juurde võiksid minna, kui peaksid põgenema? Kellele võid helistada, kui vajad tuge? Räägi olukorrast sõpradele, sugulastele ja naabritele. Salvesta nende numbrid aliaste all mobiili.
- Tee kindlaks organisatsioonid ja ametiisikud, kelle poole saaksid pöörduda ( naiste varjupaik, ohvriabitöötaja, lastekaitsetöötaja).
- Räägi lastega kodus toimuvast vägivallast ja sellest, kuidas kavatsed hädaolukorras kaitsta ennast ja lapsi. Räägi, et kui Sa peaksidki põgenema ilma lasteta, tuled Sa esimesel võimalusel neile järele.
- Õpeta lastele, mida nad peaksid tegema, kui nad on ohuolukorras ja Sind ei ole kodus või kui Sina vajad abi. Leia neile turvaline koht, kuhu nad saaksid minna.
- Tee nimekiri telefoninumbritest, kuhu lapsed peaksid helistama ohu korral ja õpeta neid seda tegema.
- Kui teil on vägivallatsejaga ühine arve, hoolitse selle eest, et ta ei saaks seda tühjendada.
- Kui vägivallatseja ei ela enam Sinuga koos, kuidas kindlustad enda kodu turvalisuse ( lukk, võtmed, signalisatsioon) ?
- Kui Sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub.
- Jälgi, et Sinu vigastused dokumenteeritaks ( traumapunktis, perearsti juures, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui Sa ka hetkel leiad, et tõendeid pole vaja, sest Sa ei taha algatada kohtuasja, võib Sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
- Pea päevikut - märgi kuupäevaliselt üles Sulle tehtud vägivallateod ja ähvardused.
- Säilita ja kogu tõendusmaterjali - hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms.
