Võta ühendust!

Nõustamine ja tööalased probleemid:
tööpäeviti kell 8-23 tel:5264697

Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine:
24H tel:53969834

e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Turvaplaan

Tähelepanu: avaneb uues aknas. PDF

Kui Sa elad vägivallatsejaga, mõtle ja planeeri ette, mida ette võtta vägivallaolukorras ja ja kuidas vältida tõsisemaid kehalisi vigastusi.

Võiksid teha kirjaliku plaani, kuid säilitada see kohas, kust vägivallatseja seda ei leia. Šokiolukorras inimene  ei suuda teha tihti õigeid otsuseid ja siis on turvaplaanist abi. Kui Sul on lapsi, mõtle, kuidas Sa saad nad turvaliselt endaga kaasa võtta. Pea meeles, et abi palumine ei ole nõrkus, vaid märk sellest, et hoolid endast ja oma lastest ohuolukorras.

Turvalisuse kindlustamiseks mõtle  järgmiste asjade üle:

  • Kui märkad vägivallaolukorrale eelnevaid märke oma elukaaslase juures , ära jää ootama asjade edasist arengut, vaid lahku kodust kohe.
  • Mõtle läbi põgenemisplaan, kuhu minna ja kuidas? Milline on turvalisem ja kiirem tee välja?
  • Millisel põhjusel saad kodust lahkuda, enne kui olukord muutub ohtlikuks?
  • Mõtle välja mingi kood ( näiteks sõna või märk), mida Sina ja lapsed võivad kasutada märguandena üksteisele, sugulastele, sõpradele või naabritele, et nad saaksid kutsuda abi, helistades politseisse.
  • Kelle juurde võiksid minna, kui  peaksid põgenema? Kellele võid helistada, kui vajad tuge? Räägi olukorrast sõpradele, sugulastele ja naabritele. Salvesta nende numbrid aliaste all mobiili.
  • Tee kindlaks oma elukohajärgsed võimalikud organisatsioonid ja ametiisikud, kelle poole saaksid pöörduda ( naiste varjupaik, ohvriabitöötaja, lastekaitsetöötaja).
  • Räägi lastege kodus toimuvast vägivallast ja sellest, kuidas kavatsed hädaolukorras kaitsta ennast ja lapsi. Räägi, et kui Sa peaksidki põgenema ilma lasteta, tuled Sa esimesel võimalusel neile järele.
  • Õpeta lastele, mida nad peaksid tegema, kui nad on ohuolukorras ja Sind ei ole kodus või kui Sina vajad abi. Leia neile turvaline koht, kuhu nad saaksid minna.
  • Tee nimekiri telefoninumbritest, kuhu lapsed peaksid helistama ohu korral ja õpeta neid seda tegema.
  • Otstarbekas oleks pakkida hädavajalikud asjad ja varuda piisavalt raha. Hädavajalikud asjad: isikuttõendav dokument, pangakaardid, tähtsad telefoninumbrid, võtmed, hügieenitarbed, ravimid, vahetusriided.
  • Kui teil on vägivallatsejaga ühine arve, hoolitse selle eest, et ta ei saaks seda tühjendada.
  • Katsu säilitada rahu, sest ainult nii suudad Sa teha õigeid otsuseid, et kaitsta ennast ja lapsi.
  • Kus Sa võiksid turvaliselt säilitada kirjalikku turvaplaani  ja kotti hädavajalike asjadega? Kas töö juures või mõne tuttava juures?
  • Kui  vägivallatseja ei ela enam Sinuga koos, kuidas kindlustad enda kodu turvalisuse   ( lukk, võtmed, signalisatsioon) ?
  • Kui Sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub.
  • Jälgi, et Sinu vigastused dokumenteeritaks ( traumapunktis, perearsti juures, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui Sa ka hetkel leiad, et tõendeid pole vaja, sest Sa ei taha algatada kohtuasja, võib Sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
  • Pea päevikut - märgi kuupäevaliselt üles Sulle tehtud vägivallateod ja ähvardused.
  • Säilita ja kogu tõendusmaterjali - hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms. Hoia kogu materjali koos turvaplaaniga kindlas kohas.
  • Kui mõtled koostada turvaplaani, mõtle ka selle üle, miks Sa ei võiks minna turvalisesse kohta juba täna.