Võta ühendust!

Nõustamine ja tööalased probleemid:
tööpäeviti kell 8-23 tel:5264697

Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine:
24H tel:53969834

e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Soovitused naabritele

Tähelepanu: avaneb uues aknas. PDF
Kas ma peaksin asjasse sekkuma?

Perevägivald on tihti varjatud, ta muutub üldiselt nähtavaks alles siis, kui vägivalla ohver räägib sellest või sellel on pealtnägijaid. Vägivallatsejaid on kõikides sotsiaalsetes kihtides, ka ühiskonnas lugupeetud ja vastutusrikastel ametikohtadel olevad mehed võivad kodus olla vägivaldsed.

Kortermajade elanikud kuulevad sageli läbi seinte ja avatud akende kõrvalkorterites toimuvat, ka naabrite tülisid. Kui need tülid korduvad ja naisel või lastel on näha vägivalla tunnuseid (sinikaid, nutetud silmi, pidevat kurba või rõhutud olekut, jm), on ilmne, et nad on perevägivalla ohvrid.

Inimesed ei ole harjunud reageerima naabruses toimuvale vägivallale, nad ei taha sekkuda teiste inimeste ellu. Kodus toimuvat vägivalda peetakse eraasjaks, mis teistesse ei puutu.

Ava silmad, märka vägivalda ja võta midagi ette, et muuta oma kodu ümbrus turvalisemaks! Luues sallimatu suhtumise vägivallatsejasse ja reageerides vägivallategudele saame kõik koos kaasa aidata kuritegevuse vähendamisele. Ühiskonna ükskõiksus on see, mis tekitab vägivallatsejas karistamatuse tunde. Sina oled osa ühiskonnast ja suudad seda suhtumist muuta!

Sekkumisvõimalused:

1. Kutsu politsei (hädaabi number on 112).

Kui naaberkorterist kostub kisa, appihüüdeid, valjut nuttu ja mürtsatusi vms. mittetavalisi helisid, siis helista politseisse (vt. politsei soovitused). Vägivalla toimumise ajal võib vägivallatseja rünnata ka kõrvalist isikut, kes kohal juhtub olema. Jäta sellistel juhtudel sekkumine politsei hooleks.

2. Loo kontakt ohvriga.

• Kui oled avastanud, et naaber võib olla perevägivalla ohver, ürita temaga kontakt luua ja olla toetav. Parim enne kannatava naabriga suhtlemist on lugeda materjale perevägivallast( www.naisteabi.ee). Nii saab kõige paremini ettekujutuse sellest, mida naaber võib tunda. Võid ka konsulteerimiseks helistada Tallinna Naiste Kriisikodu numbrile 5264697

• Ära karda pöörduda kellegi poole, kes sinu arvates vajab abi. Ütle, et oled mures tema turvalisuse pärast ja tahad aidata. Kinnita, et oled olemas, et teda aidata. Näiteid, kuidas läheneda:
   a) Kuidas saan Sind aidata?
   b) Olen mures, mida vägivallatseja võib teha Sinule ja lastele.
   c) Kuidas Sinu meelest olukorda lahendada?
   d) Kuidas lapsed reageerivad vägivaldse käitumise peale?
   e) Mida Sa kardad kõige rohkem, kui jääd/kui otsustad ära minna?

Soovita tal fikseerida ka kõige väiksemad füüsilise vägivalla jäljed perearsti juures või traumapunktis, füüsilise vägivalla korral peaks ta tegema avalduse politseisse. Paku end kaasa arsti ja politsei poole pöördumisel. Soovita tal otsida abi naiste varjupaikadest või pöörduda ohvriabitöötaja poole, kui varjupaika ei ole.

• Ole toetav ja kuula kannatlikult. Aita kannatajal teadvustada tema olukorda.

• Aita mõista, et kuritarvitamine ei ole "normaalne" ja ei ole naise süü. Igaüks väärib vägivallatut suhet.

• Kui kannataja ei ole suhtlemisaldis, püüa talle anda kirjalikku materjali: brožüüri, voldiku või kriisikodu telefoninumbri. Paljud naised häbenevad perevägivallast rääkida.

• Keskendu kannatajale ja mitte tema partneri vigadele.

• Austa ohvri otsust suhte kohta seda jätkata või lõpetada, kuigi võid eri meelt olla.

• Austa tema usulisi ja kultuurilisi tõekspidamisi.

• Aita välja töötada turvalisuse plaan kodust lahkumiseks vägivalla korral (vt. politsei soovitused ja www.naisteabi.ee)

• Isegi kui tundub, et saad väga vähe ära teha, ära unusta, et olles kohal, toetav ja hooliv, oled suutnud juba väga palju

• Kui Sa ei ole oma naabriga varem eriti suhelnud ja ei saa nii delikaatsel teemal juttu teha, pane korduvalt tema postkasti infot lähima naiste varjupaiga kohta, kust ta saaks abi otsida.

3. Mida ei tohi teha:

• Ära ole pealetükkiv. Võib- olla, et asjast rääkides naine keeldub tunnistamast olukorra tõsidust või püüab seda ignoreerida. Sellel, et Sa temast hoolid, on tema jaoks suur tähtsus, kuigi ta võib nähtavalt mitte reageerida - ta lihtsalt ei ole veel võimeline asjast rääkima.

• Ära anna hinnanguid, lase kannatajal soovi korral seda ise teha. Suhtu kuuldusse austusega.

• Ära süüdista naist vägivaldsesse olukorda sattumise pärast („Mida Sa tegid, et ta nii käitus?" „ Kuisdas Sa võid teda veel armastada?" „Miks sa talud nii halba kohtlemist?). Sellised küsimused viitavad sellele, et ta on ise kuidagi vägivallas süüdi.

• Ära ürita välja selgitada vägivaldse käitumise „põhjusi", vaid keskendu ohvri toetamisele.

• Ära kritiseeri vägivallatsejat – naisel võib tekkida reaktsioon, kus asub meest ja enda suhet kaitsma.

• Ära anna soovitusi suhtest lahkumiseks – iga inimene peab oma elu otsuseid tegema ise.

• Ära arvusta naist, kui ta väidab, et armastab oma vägivaldset meest ja soovib temaga edasi elada. Vägivaldsest suhtest väljumine on keeruline ja pikk protsess, mis võib aastaid aega võtta.

4. Tee juttu vägivallatsejaga.

• Kui te vägivallatsejast naabriga omavahel suhtlete, veena teda, et ta otsiks professionaalset abi. Vägivallal võib olla põhjus, kuid see ei õigusta vägivaldset käitumist. Isegi soovi korral on vägivallatseja muutumine pikaajaline.

• Suheldes vägivallatsejaga keskendu ohvri tunnetele ja selgita, kui tõsist kahju on ta kannatanule tekitatud

• Vägivallatseja võib reageerida olukorra ilmsiks tulles mitut moodi:
   a) ta soovitab sul tegeleda oma asjadega;
   b) ta ei tunnista vägivalda ja ütleb: „ Kuidas sa võid mind selliselt kahtlustada?"
   c) ta püüab vähendada vägivaldse käitumise raskust – „see juhtus vaid korra", „asi ei ole nii hull";
   d) ta süüdistab naist, kes oma käitumisega olevat juhtunut põhjustanud;
   e) ta võib ka öelda, et oli purjus ja ei mäleta midagi, et kaotas korraks enesevalitsemise, peas käis mingi imelik prõks vms.

Ära toeta vägivallatseja püüdeid vähendada oma vägivaldse käitumine raskust. Vastutus vägivalla eest on alati selle toimepanijal.

• Teata, et naabritele on tema käitumine vastuvõetamatu ja selliste juhtude kordumisel kutsutakse politsei.

• Kui ei ole võimalik vägivallatsejaga suhelda, pane tema postkasti teade, et iga järgmise vägivallajuhtumi korral kutsutakse välja politsei.

5. Teavita kohalikku lastekaitsespetsialisti.

Kui peres, kus toimub perevägivald, kasvab alaealine laps, on iga kodaniku kohus teavitada sellest lastekaitsetöötajat. Lastekaitseseadus ütleb, et: "Juhul kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile."