Võta ühendust!

Nõustamine ja tööalased probleemid:
tööpäeviti kell 8-23 tel:5264697

Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine:
24H tel:53969834

e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Kuidas vältida vägivallaolukordi?

Tähelepanu: avaneb uues aknas. PDF
  • OHUOLUKORD

Parim võimalus vältida vägivallaolukordi on nende ennetamine ja õigeaegne turvalisse kohta minek. Kui elad vägivallatsejaga koos, tee endale kriisiolukorra jaoks turvaplaan:

1. Kas on mingeid märke, millest võid järeldada, et mees on muutumas vägivaldseks? Õpi neid tundma ja ürita välja pääseda enne, kui vägivald algab!
2. Mõtle juba varakult ette, kuidas turvaliselt välja pääseda. Millist ust kasutad, on sul võimalik kasutada varuväljapääsuna aknaid?
3. Kuidas pääsed minema? Loo mingi rutiin, et saaksid reeglipäraselt korraks väljas käia ka tavalistes olukordades. Kas võid näiteks öelda, et lähed prügi välja viima, koeraga jalutama või korraks poodi?
4. Kuhu võid minna? Räägi olukorrast sõpradele, naabritele või sugulastele, kellelt võiksid hädaolukorras saada tuge ja abi. Tee nimekiri nende telefoninumbritest. Kirjuta üles ka telefoninumbrid, mille kaudu võid hätta jäädes abi paluda (politsei, kiirabi, varjupaik). Hoia need numbrid alati kaasas, sest paanikas võid unustada ka lähimate sõprade telefoninumbrid.
5. Säästa raha kriisi ja oma lahkumise tarvis, hoia seda kohas, kust on võimalik kergesti kätte saada.
6. Hoia käepärast ka pakitud kott, kus on hädapärased tarvilikud asjad ja tähtsad dokumendid (isikuttõendav dokument, pangakaardid, tähtsad telefoninumbrid (vt, punkt 4), võtmed, hügieenitarbed, vahetusriided. Hoia seda kohas, kust saad alati kätte.
7. Õpeta lapsi vajadusel helistama politsei hädanumbrile 110, räägi naabritele vägivallast ja palu neil helistada politseisse, kui nad kuulevad sinu kodust kahtlasi hääli. Võite kokku leppida, kuidas annad neile hädaolukorrast teada ( näiteks koputamine vastu seina või radiaatorit).
8. Pane kuupäevade ja kellaaegadega kirja kõik oma mehe vägivallateod, ähvardused ja nendega kaasnevad mälupildid võimalikuks tõestusmaterjaliks, isegi kui kirjapaneku hetkel pole sul plaaniski teha avaldust politseile. Su plaanid võivad muutuda, kui kuritegu kordub. Pane kirja ka võimalikud tunnistajad. Säilita seda paberit koos muude oluliste dokumentidega, mis on kõrvale pandud lahkumise hetkeks.


Ohuolukorras ürita säilitada rahu ja mõtle, mis võiks ähvardajat rahustada.
Hoia kontrolli all oma erutus ja hirm, keskendu postiivsele mõtlemisele, nagu "ma suudan välja tulla sellest olukorrast".
Räägi vaikselt ja rahulikult, kuula aktiivselt tema juttu, ürita luua suhtlus ja viia jutt muudele asjadele.
Kinnita, et mõistad tema erutust ja tundeid, ära näita välja, et kardad tema poolt vägivaldset käitumist.
Ürita liikuda koos ähvardajaga vestluse käigus turvalisemasse kohta.
Ohuolukorras ei tohi ähvardajale vastu rääkida, teda ähvardada, teda käsutada, tema peale karjuda, teda kritiseerida, näidata tema vastu üles ükskõiksust, minna talle lähedale.

  • VÄGIVALLAOLUKORD

Kui olukord on vägivaldne, siis:

1. Ürita kodust lahkuda, esmaseid rünnakuid on lihtsam tõrjuda. Väldi ruume, kust pole väljapääsu ja kus on terariistu, püüa siirduda kohtadesse, kust sul on lihtsam pääseda välisukse juurde.
2. Karju kogu aeg valjusti. Sul pole midagi häbeneda, vaid vastupidi - vägivallatsejal peab olema häbi. Vaikiv kannatamine suurendab mehe karistamatusetunnet ja agressiivsust.
3. Ära ründa vastu, sest vägivallatseja ootab seda saamaks "moraalset õigust" rünnata täiel rinnal.
4. Hoia käed all, ära tee järske liigutusi, ära lähene ründajale. Ürita ründajat rahustada. Võimalusel hoia enda ja ründaja vahel mingit suuremat mööblieset või muud, mis võiks sind kaitsta. Ära mine nurka, akna või muu sind vigastava võiva eseme lähedale.
5. Teinekord on kasulik teeselda teadvusekaotust või tugeva vigastuse saamist. Vägivallatseja ei soovi tavaliselt tekitada oma naisele raskeid vigastusi ja selline teesklus võib tema vägivallaindu kahandada.
6. Käi võimalikult kohe peale füüsilist vägivalda arsti vastuvõtul,  lase fikseerida ka tähtsusetud haavad/sinikad. Arsti vastuvõtul käimine lisab sulle juriidilist kaitset - vajad ju dokumentaalseid tunnistusi, kui otsustad kunagi politseile avaldust esitada.
Räägi arstile avameelselt vägivallast ja palu fikseerida kõik vägivallamärgid. Sul on õigus saada arstilt tema pandud diagnoosi kohta ka dokument endale.

Kui sul on lapsi, otsi abi juba nende pärast, et nad ei peaks vägivallaolukordi nägema ja neid kuulma!

  • PÄRAST KODUST LAHKUMIST

1. Ära jää isoleerituks.. Peale lahkumist võib vägivallaoht mitmekordistuda- mehel tekib kättemaksuhimu.
2. Muretse endale salastatud telefoninumber ja selline telefoniaparaat, kust näed numbrit, millelt sulle helistatakse.
3. Muuda oma senist igapäevast käitumistava, liikumisteekonda, lahkumisaegu jne.
4. Räägi võimalikust ohust mehe poolt töökohas, koolis jm., liigu võimalikult palju koos teiste inimestega.
5. Märgi üles ja säilita kuupäevaliselt ja kellaajaliselt kõik oma endise elukaaslase poolt tehtud ähvardused ja temaga kirja, elektronposti või telefoni teel toimunud kontaktid ja vägivallaavaldused. Kui vägivallajuhtumitel on pealtnägijaid/kuuljaid, palu neilt nende kontaktandmed kohe peale juhtunut. Nad võivad olla oluline osa tähtsast tõendusainestikust, kui otsustad teha avalduse politseisse oma endise elukaaslase kohta.