Võta ühendust!

Nõustamine ja tööalased probleemid:
tööpäeviti kell 8-23 tel:5264697

Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine:
24H tel:53969834

e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Kroonika

Tähelepanu: avaneb uues aknas. PDF

2005.a.

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu (endiste nimedega Tallinna Naiste Varjupaik ja Tallinna Naiste Tugikeskus-Varjupaik) avas uksed 8. märtsil 2005. aastal.

Sellele eelnes pikk ettevalmistustöö - sobivaid ruume otsisime juba alates 2003.aastast, pidades läbirääkimisi erinevate Tallinna linnaosavalitsustega. Esialgsesse initsiatiivgruppi kuulusid Katrin Illak, Tiina Huntsaar ja Inga Mikiver. Kuna ruume kusagilt ei saanud, jäi mittetulundusühingu tegevus mitmeks aastaks aktiivse väljundita.

2004.a. lõpul liitusid initsiatiivgrupiga Tiiu Kolts ja Eha Reitelmann. 2005.a. algul leidsime poolkeldrikorruse ühelt korteriühistult, mis vajas aga tõsist remonti. Inga Mikiveri ja Tiiu Koltsi organiseerimisel kapitaalremonditi ruumid, Eha Reitelmann aitas rahaliselt laenu näol. Algselt oli 53 m2-sel pinnal võimalus ööbimiseks 8 inimesel. 2005.a. suvel liitus varjupaiga initsiatiivgrupiga psühholoog Ülle Kalvik.

Varjupaiga avamise ajaks ja esimesel tegutsemisaastal andis tegevustoetust lisaks Hasartmängumaksu Nõukogule Põhja-Tallinna Valitsus.

Oma tegevuse tutvustamiseks ja koostöö leidmise eesmärgil korraldasime 2005.a.Tallinna linnaosavalitsustes kolm ümarlauda ja viisime läbi ühe teabepäeva.

2005.a. tegevuse tulemusena selgus vajadus suurema pinna järele. Rahalise abi saamiseks pöördusime Riigikogu liikme Evelyn Sepa poole, kelle aktiivse tegutsemise tulemusena saime täiendava finantseeringu, mis võimaldas laiendada varjupaika ja parandada olmetingimusi.


2006.a.

2006.a. maikuus leidsime uued ruumid kesklinnas ühelt äriühingult, mis samuti tuli ära remontida oma jõududega. Selle varjupaiga remondi organiseerimisega tegelesid Inga Mikiver ja Ülle Kalvik, ülejäänud osa algsest initsiatiivgrupist oli jäänud varjupaigatööst kõrvale seoses oma põhitööga teistes organisatsioonides. Uute ruumidega saime täiendavalt 14 voodikohta, seega koos vana varjupaigaga oli nüüd 22 kohta. Augustis valmis Tallinna Linnavalitsuse rahalisel toel kodulehekülg www.naisteabi.ee, kus avasime ka foorumi "Õigus Oma Elule".
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu (nimemuudatus alates 17.augustist 2006) avas uksed uutes ruumides 4.septembril 2006.a.

avamine2


P1000548

 

2007.a.

Alates 2007.a. on Kriisikodu saanud tegevustoetust Tallinna Linna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt 40% eelarve osas, ülejäänud rahaliste vahendite saamiseks oleme kirjutanud projekte Hasartmängumaksu Nõukogule.

2007.a.aprillis käisid Kriisikodu juhataja I.Mikiver ja psühholoog Ü.Kalvik Avatud Eesti Fondi rahalisel toel tutvumas Walesi naiste varjupaikadega ning ka ühe meeste varjupaigaga. Saadi hulgaliselt teadmisi piirkondliku töö ja sotsiaalteenuste osutamise kohta.

2007.a. sügisel külastas Kriisikodu USA suursaadik Stanley Davis Phillips koos abikaasaga. Saadiku abikaasale meeldisid meie püsililli täis toad, kuid kõrvalruumide olukorda pidas ebanormaalseks: polegi meil kõrvalruume rohkem kui üks - ruumi ühes otsas kööginurk, teises diivan koos televiisoriga. Nii et külalisraamatusse kirjutab suursaadik meie köögi laua nurga peal.

suursaadik


2007.a. 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval organiseerisime Tallinna põhikoolide klassijuhatajatele foorumi teemal "Laps perevägivalla tunnistajana"
P1010645

 

2008.a.

Lisaks Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt saadud tegevustoetusele rahuldas ka Hasartmängumaksu Nõukogu meie suurprojekti, mistõttu aasta jooksul rahalisi probleeme ei esinenud ja saime pühenduda tööle. Aastasse mahuvad mitmed kohtuskäimised koos klientidega, apellatsioonikaebused ringkonnakohtusse ja nende rahuldamine, koostöö aktiviseerimine MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühinguga "Ohvriabi", ühised koolitused, kohtumised riiklike ohvriabitöötajate ja politsei naisühenduse liikmetega arutamaks koostöövõimalusi. Meil käisid külalised Norra ja Rootsi varjupaikadest, Taani ametiühingutegelaste delegatsioon.

Aasta jooksul organiseeris Kriisikodu juhataja I. Mikiver koos aktiivsete Rakvere naistega Rakvere Ema ja Lapse Kriisikodu, mida toetas ka Rakvere linnavalitsus. Oli olemas ka grupp aktiivseid gümnaasiuminoori, kes olid valmis meie psühholoogi Ülle Kalviku juhendamisel tegema teavitustööd maakonna koolides. Paraku ei toetanud rahastamisprojekti Hasartmängumaksu Nõukogu ja Sotsiaalministeerium ning nii jäi see organisatsioon riiulifirmaks.

2008.a. novembris käisid I. Mikiver ja Ü. Kalvik Avatud Eesti Fondi rahalisel toel Varssavis konverentsil "Poola 10 aasta kogemused perevägivallaga võitlemisel". Konverents oli muljetavaldav -. rääkimata sellest, et Poolas toetab riik varjupaikasid, on seal oluline osa vägivalda ennetavas tegevuses politseil - politseikonstaablid külastavad süstemaatiliselt oma piirkonna peresid, kus on toimunud perevägivald ja nii on vägivallatsejal pidevalt tunne, et tema tegevust kontrollitakse. Sellist meetodit peeti perevägivalla ennetamisel väga efektiivseks ja konverentsil autasustati parimaid konstaableid.

Novembris saatsime sotsiaalministrile kirja, milles palusime teavet Kriisikodu rahastamisvõimaluste kohta 2009.a., et saaks arvestada sellega eelarve tegemisel ja et töötajad saaksid kindlust edasiste töötamisvõimaluste osas. Vastus oli: tehke selline projekt, nagu teie vajadused." Mingit hoiatust kaks kuud hiljem toimuva võimaliku asjade käigu kohta vastuses polnud.


 

2009.a.

21. jaanuar on kuupäev, mis jääb ilmselt kogu eluks meelde Kriisikodu rahvale. Hasartmängumaksu Nõukogu rahastas vähem kui 30% esitatud taotlusest ehk teisisõnu, 950 000.- EEK asemel 300 000.-EEK. See tähendas, et inimestele, kes olid pea kogu jaanuari tööd teinud lootuses töötasu kunagi ikka saada (projektirahade laekumised on kogu aeg olnud alles märtsis), tuli öelda: sel aastal kahjuks teie teeneid ei vajata ja aitähh jaanuaris tehtud vabatahtliku töö eest.

Ka Tallinna linnalt saime 20% väiksema rahastuse ja kokku tuli töötajate erakorraline koosolek arutamaks, mida edasi teha. Kadusid ära õhtuste ja öiste töötajate kohad. Üks töötaja pidi koheselt end arvele võtma töötukassas, ülejäänud töötasid põhitöö kõrvalt ja ei kandnud seetõttu nii suurt kaotust. Teenused muutusid: ei olnud võimalik teha enam klientidele tasuta nõustamisi ja kriisikodu abitelefon hakkas 24 H asemel töötama kell 12-20. Hilisemad pöördujad jäid abita. Olime sunnitud loobuma esialgsetest ruumidest poolkeldrikorrusel, mistõttu vähenes teenindavate kohtade arv.
Meie olukorda kajastas ka meedia: „Päevaleht", „ Pealinn", Delfi, Kanal 2, „Terevisioon" ja „Aeg luubis".
Meediakajastuse tulemusena oli Kriisikodu küsimus arutlusel Tallinna linna volikogus ja 47 volikogu liiget annetas Kriisikodule 28 000.- EEK. Hasartmängumaksu Nõukogu rahuldas veebruaris meie väikese nõustamisprojekti (75 000.- EEK kolmeks kuuks nii juriidiliseks kui ka psühholoogiliseks nõustamiseks), mille abil said tasuta nõustamisi töötud ja vähese sissetulekuga naised. Maikuus kahjuks meie nõustamisprojekti enam ei rahuldatud ja tasuta nõustamised lakkasid. Samuti leidis Hasartmängumaksu Nõukogu, et 300 000.- EEK aasta peale Kriisikodu tööks on liiga suur eraldis ja vähendas seda 223 350.- EEK peale.
Maikuus tegi meie toetuseks heategevusürituse Tallinna Naiskodukaitse ja annetas Kriisikodule 10 000.- EEK.

Aardejaht


Juhatuse liige Ülle Kalvik võttis 8.-9. juunil osa Riias toimunud rahvusvahelisest VHO perevägivalla teemalisest seminarist.
Juulikuu kulus selleks, et istusime 4 nädalat iga tööpäeva lõpus 3-4 tundi koos professionaalse projektikirjutajaga ja koostasime projektitaotluse SA Innovele sotsiaalse toimetulekuprobleemidega naiste tasuta nõustamisteks mitmeks aastaks. Kahjuks projekt ei saanud rahastamist.
Augustis ja septembris esitasime projektid Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Fondi, kust saime ka rahastuse nõustamisteks.Viisime oktoobrist- detsembrini läbi tugiruppe nii eesti- kui venekeelsetele naistele.
Philip Morris Eesti OÜ sihtotstarbelise annetuse raames (eesmärgiks Kriisikodu tegevuse reklaamimine ja töötajate erialaste teadmiste tõstmine) toimusid järgmised üritused:
1) 9.-15. septembril käisid juhatuse liikmed I. Mikiver ja Ü. Kalvik õppereisil Norras tutvumas naiste varjupaikade tööga.   Õppereisi Esitlus .

2) 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval, korraldas Kriisikodu koos MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühinguga "Ohvriabi" Meriton hotellis konverentsi "Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus"; kus oli 101 osalejat.

Konverentsi avas Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht. Konverents lõppes 13 mittetulundusühingu ühispöördumisega riigikogu ja valitsuse poole "Eesti riik vajab tõhusat naistevastase vägivalla vastu võitlemise poliitikat". Konverents kutsus meediat ja avalikkust üles täielikule sallimatusele naistevastase vägivalla suhtes. (kliki).

konverents

Kriisikodu tegevuse tunnustatuse mõttes oli 2009.a. tähtsündmuseks Kriisikodu juhataja ja ühe looja Inga Mikiveri valimine enam kui neljasaja esitatu hulgast 19. detsembril üheks Eestimaa Uhkuse nominendiks.

VIDEO 1
VIDEO 2

Eestimaa Uhkus 2009



2010.a.
2010.a. vähenes rahastatus veelgi – Hasartmängumaksu Nõukogult saime endise summa 223 350.- EEK , kuid Tallinna linn vähendas eraldist eelmise aasta 400 000.- EEK pealt 275 000.- EEK- ni. Sel aastal pidi veel üks töötaja minema end arvele võtma Töötukassas.

9. märtsil tutvustasime Kriisikodu tegevust Tallinna linnavolikogu kuriteoennetuskomisjonis.
Nõustamised on 2010.a. toimunud tänu Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammi ja Vabaühenduste fondi rahalisele toele. Vabaühenduste fondi rahastusel sai võimalikuks koostöö vene rahvusest psühholoogiga. Vene naised saavad 2010. aasta jooksul nõustamisi oma rahvuskaaslaselt. Viisime läbi kuni 1. maini ka eesti- ja venekeelseid tugigruppe naistele.

Väga oluline sundmus toimus mais- saime Tallinna Kesklinna valitsuselt heas kohas nõustamisruumid.Paljud naised ei soovinud tulla nõustamiseks majutusüksusesse ja seetõttu toimus siiani suur osa nõustamistest kohvikutes. Omaette asetsevad nõustamisruumid võimaldavad töötada privaatses keskkonnas, laiendada nõustatavate ringi ( lapsed, mehed) ja pakkuda kriisis olevatele naistele erinevaid teraapiaid. Koolitusruumid võimaldavad läbi viia loenguid lähisuhtevägivallast erinevatele sihtgruppidele.
Koolitasime mais-juunis esimese tugiisikute grupi, kes hakkab tööle Harju maakonna valdades.

Suvel tegime ERR Jõulutunnel 2009 rahalisel toel nõustamisruumides väikese remondi, sisustasime need korralikult ( abiks Swedbank AS annetuskeskkond) ja avasime ametlikult 21. oktoobril nõustamiskeskuse "Ava Silmad"(
www.avasilmad.eu).   Esitlus avamisel .

Oktoobri algul käisid I. Mikiver ja Ü.Kalvik Varssavis WAVE (women against violence Europe) rahvusvahelisel konverentsil.

Novembris- detsembris koolitasime välja teise grupi tugiisikuid Harju maakonda.
25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval, korraldasime koostöös Eesti Naisühenduste Ümarlauaga Mustpeade Majas konverentsi "Kelle probleem on naistevastane vägivald". Meiepoolselt toetas rahaliselt konverentsi Philip Morris Eesti OÜ.

konverents3

konverents5

konverents7

konverents8

 

6.-9. detsembril käis neli nõustamiskeskuse töötajat koolitusreisil Lätis ja Leedus kohtumas analoogsete organisatsioonidega. Koolitusreisi finantseeris Philip Morris Eesti OÜ.



2011.a.

Jaanuaris-veebruaris toimus 48 tunniline täiendkoolitus "Teekond teotahte tuumani" (psühholoog Heili Laido) Kriisikodu töötajatele. Koolitusel osalesid ka partnerorganisatsioonide ja mõne teise varjupaiga töötajad. Koolitust rahastas Vabaühenduste Fond.

Aprillis oli intervjuu DELFIs "
Naisi survestatakse perevägivalda vaikselt taluma".

  VIDEO 103.65 Mb

25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval, organiseerisime koos Eesti Naabrivalvega konverentsi „Kui naaber vägivallatseb", pööramaks inimeste tähelepanu sellele, et igaüks saab ära hoida vägivalla tõsisemaid tagajärgi õigel ajal sekkudes.(video)

Facebookis lõime kampaanialehe „Ütle Ei perevägivallale", mis reklaamib väljatöötatud juhiseid Kriisikodult, politseilt, lastekaitselt ja Eesti Naabrivalvelt, mida ette võtta, kui märkad läheduses perevägivalda (nii eesti kui vene keeles).
http://www.facebook.com/AvaSilmad.
Kampaania jõudis novembri ja detsembrikuu jooksul 190 145 Facebooki kasutajani. Juhiseid trükkisime 1500 eksemplari jagamiseks korteriühistutele. Konverentsi ja kampaaniat finantseeris Philip Morris Eesti AS.

Novembris- detsembris viisime Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt finantseerritud projekti "Perevägivalla ohvrite abistamisvõimaluste laiendamine Harju maakonnas" raames läbi Kriisikodu teenuseid tutvustavaid ümarlaudu Anija, Kose, Nissi, Padise, Rae ja Saue Vallavalitsustes ning Loksa ja Paldiski Linnavalitsustes.

Detsembrikuus viisid Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoogid läbi ennetuslikud perevägivalla teemalised koolitused „Kuidas algab vägivald" Nõmme, Nissi ja Vaida põhikoolides ning Turba ja Lilleküla Gümnaasiumides. Kokku osales 176 noort vanuses 14- 16 eluaastat. Koolitustel anti noortele ülevaade perevägivalla liikidest ja olemusest, arutleti näitlike olukordade üle. Koolitusi finantseeris Swedbank AS annetuskeskkond.

koolitused_koolides


2012.a.

Aasta algul jätkusid koolitused noortele, mis viidi läbi 3 Tallinna noortekeskuses ja 14 koolis nii Tallinnas kui ka Harju maakonnas, Pärnu maakonnas ja Hiiumaal, kokku 57 tundi.

Jaanuaris jätkusid ka ümarlaudade läbiviimised Harju maakonnas (Keila Linna- ja Vallavalitsuses). Sõlmisime koostöölepingud Keila Linnavalitsusega ja Anija, Kose, Nissi, Padise ning Saue Vallavalitsustega.

16. mail toimus Haapsalus rahvusvaheline lähisuhtevägivalla teemaline konverents, kus Kriisikodu juhataja Inga Mikiver tegi ühe peaettekannetest.

Haapsalu

25. novembrist kuni 10. detsembrini organiseerisime sotsiaalkampaania meedias „Hooli endast ja oma lapsest – katkesta vägivallaahel!". Kampaania käigus toimus rida üritusi: Kriisikodu töötajad ja Kriisikodu kliendid esinesid telekanalis, ajakirjanduses ilmusid perevägivalla teemalised artiklid. Kampaania läbiviimiseks tele- ja raadiokanalites koostasime perevägivalla teemalise videoklipi ja audioklipi. Nende kaudu kutsusime naisi üles katkestama vägivallaahelat, sest perevägivalla pealtnägemise kahjustav mõju lastele on pikaajaline ka juhul, kui nad pole otsesed vägivalla ohvrid vaid pealtnägijad. Facebookis lõime kampaanialehe "Hooli endast ja oma lapsest – katkesta vägivallaahel" (http://hooliendast.naisteabi.ee/ , mida 25.novembrist 10. detsembrini külastas 283 572 FB kasutajat.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastamisel valmis detsembris 4-tunniline videokoolitus „Käsitlusi perevägivallast" http://www.naisteabi.ee/toeta_vagivallavastast_teavitamistegevust.html. Videokoolitus perevägivallast ja selle mõjust lastele on välja töötatud spetsialistidele, nõustajatele, lastevanematele ja teistele huvitatutele, kes oma tegevuses võivad kokku puutuda perevägivalla probleemiga. Koolitus koosneb neljast moodulist, kus tutvustatakse perevägivalla tunnusmärke, vägivalla mõju lastele ja nende arengule, perevägivalla ohvri abistamise spetsiifikat ja juhtumite analüüsi. Justiitsministeerium pidas KoolitusDVD-d piisavalt oluliseks, et lisada see Vägivalla Vähendamise Arengukava 2012.a. täitmise aruandesse – lk.30


2013.a.

Jaanuaris- märtsis viisime läbi endi teenuseid tutvustavad ümarlauad Harku, Raasiku ja Jõelähtme Vallavalitsustes, kes sõlmisid meiega ka koostöökokkulepped.

Augustis organiseerisime Läänemaal Tooraku turismitalus emade-laste laagri. Laager oli mõeldud kriisikodu vähekindlustatud klientidele (naistele koos lastega), kel ei ole endal võimalusi väljaspool kodu puhkust lubada (koos lastega 21 inimest).

Naised2

 

Sügis tõi üllatuse - teel Tallinna Linna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist volikogusse kadus lisaeelarvest meie IV kvartali toetus. Meie rahastus lõppes septembris ja oktoobri keskel seisime fakti ees, et pole millegi eest arveid tasuda ja töötasusid maksta. Lisaks „hea uudis“, et 2014. aastal ei anna linnavalitsus meile üldse tegevustoetust. Linnapoolsel tegevustoetusel, mida olime saanud alates 2007.aastast, oli meie eelarves suur tähtsus ( umbes 40%). Olukorrast aitas aasta lõpuni välja tulla muudatus Hasarmängumaksu Nõukogu poolse toetuse eelarves psühholoogilise ja juriidilise nõustamise tundide arvel, mida pidime vähendama 5000 euro ulatuses- niipalju kui linnalt IV kvartalis lootsime saada. Olime sunnitud 2014.a. algul üle kolima linna poolt pakutavale odavamale pinnale. Lisaks saamata rahastusele pidime tasuma leppetrahvi rendilepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest 2000 eurot äriorganisatsioonile, kelle pinnal seni olime. Pidime leidma ka 2000.- eurot kolimiskuludeks.

Hoolimata moraalsest madalseisust viisime novembris Phillip Morris International rahastusel läbi Facebookis teavituskampaania  „Mis värvi on vägivald“ (kampaania jõudis 319 000 inimeseni) ja Tallinna kesklinnas olid meid reklaamivad plakatid.

Plakat


2014.- 2016.a.

Need olid aastad, kus Sotsiaalministeerium leidis, et Tallinna ja Harju maakonna teenindamiseks piisab 40. 000 euro eraldamisest, kusjuures piirkonnas on 305 tuhat naist. Võrdluseks- samal perioodil eraldati Võru Naiste Varjupaigale 45 000.- eurot ja piirkonnas on 17 000 naist. Küsisime endilt iga aasta algul, kas peaks sulgema, kuna töötasudeks ja administratiivkuludeks jääva 31 000 euroga, millega peab tagama 24/7 vastuvõtt, tundus edasijäämine võimatu. Ometi otsustasid töötajad, et üritame veel ühe aasta, tehes vabatahtlikku tööd öövalvetes ja oli ka annetajaid majanduskulude katteks.Tallinna linn toetas 10 000 euroga 2015.a. Täpsemaid olukorra kirjeldusi me ei too, kuid neid oli meedias.