Võta ühendust!

Nõustamine ja tööalased probleemid:
tööpäeviti kell 8-23 tel:5264697

Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine:
24H tel:53969834

e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Austria parlamendi esimees: soovitan meie perevägivalla seadust ka Eestile

Tähelepanu: avaneb uues aknas. PDF
Austria parlamendi esimees Barbara Prammer ütleb, et perevägivalla ohvrite elu kaitsmine on olulisem kui vägivallatsejate omandiõigus.

Endine Austria naisküsimuste minister, praegune parlamendi esimees Barbara Prammer külastas Eesti riigikogu esimeest Ene Ergmad koos veel nelja Euroopa Liidu riigi naissoost parlamendiesimehega, arutamaks naiste olukorda puudutavaid küsimusi.

•• Kuidas on perevägivalla juhtude lahendamine Austrias seaduste tasemel paika pandud?

Me olime esimene riik, kus võeti 1997. aastal vastu perevägivallaga tegelev seadus. Mina olin siis naisküsimustega tegelev minister. Selle seaduse järgi on politseil õigus eraldada vägivallatseja ja ohver nii, et vägivallatseja peab lahkuma kodust, mitte vastupidi. Ja seda teeb politsei vaatamata naise enda ütlustele või soovidele.

Austrias on muidugi ka naiste varjupaigad, vanimad neist on nüüd juba 30 aastat vanad. Aga küsimus oli selles, miks naised peaksid lahkuma oma kodust. Vägivallatsejad peavad minema. Politsei vajab vahendit, et eemaldada vägivallatsejad, ja selleks on see seadus.

•• Kas politseil on õigus neid eraldada ja sundida meest oma kodust lahkuma, ilma et menetlust oleks veel alustatud või asi oleks kohtusse jõudnud?

Jah. Ja neil isikuil ei lubata korterisse ega korteri ligidusse minna. Seadus on väga edukalt töötanud ja politseile on see väga oluline. Me teeme politseis palju koolitusi, kuidas käituda ja koostööd teha. Seadus töötab, kuna meil on spetsialiseerunud MTÜ-d – kõige aluseks on nende tegevus ja see on ka seaduses paika pandud. MTÜ-del on kontaktid ohvritega ja politseiga. Nemad teevad ära kõige olulisema töö.

Meil oli arutelu ka selle üle, kas me üldse vajame naiste varjupaiku. Minu vastus on: jah, vajame küll. Sest alati on situatsioone, kus mehe korterist lahkumine ei aita. On olukordi, kus naised ütlevad, et on kindlam, kui nemad ise lahkuvad kodust. Neil peaks olema mõlemad võimalused.

•• Mida arvate argumendist, et kellelgi ei ole õigust inimest tema kodust välja tõsta, kui kuritegu ei ole tõendatud?

Meil oli see arutelu all 1997. aastal – kas see on korrektne? Kas see sobib meie põhiseadusega? Aga ülemkohus ei leidnud seda põhiseadusega vastuolus olevat ja oli seaduse poolt. Inimelude kaitsmine on olulisem kui omandiõigus.

•• Meil sekkub politsei siis, kui naine on ise nõus andma ütlusi oma abikaasa vastu.

See probleem oli varem meil ka. Naised olid olukorras, kus neil ei olnud võimalik öelda midagi oma meeste vastu. Nad olid väga hirmul ega öelnudki midagi, kuni olukord oli juba tõsine, kuni nad tapeti.

Nüüd ei ole politsei teavitamine enam naise, vaid näiteks naabrite kohustus. Ja seetõttu ei pea naised kannatama tagajärgede käes, kui keegi politsei kutsub. Politsei tuleb ja vaatab ning teeb seejärel otsused – vahel leiab, et see ei ole tõsine situatsioon, vahel vastupidi. Kui naine läheb hiljem mehe juurde tagasi – mida juhtub väga tihti –, siis pole see probleem, kuna naine ei öelnud ju midagi oma abikaasa vastu.

Tõesti, Austria politseile meeldib see süsteem väga. Nad teevad koostööd MTÜ-de ja naiste varjupaikadega – näiteks koolitavad sealsed töötajad politseinikke. Ja see toimib suurepäraselt!

Üks koht, mida saaks veel parandada, on kohtunike koolitamine nende küsimustega tegelema.

•• Kas Austrias on muutunud midagi ka karistuste määramises, kui asjad on juba kohtusse jõudnud?

Pereliikme vastu vägivalla kasutamine oli varem kergemalt karistatav kui võõra inimese vastane vägivald. Nüüd enam ei ole. Austrias ei olnud pikka aega keelatud ka oma naist vägistada. Sedagi muudeti seadusega, mistõttu nüüd nimetatakse ka kodus vägistamist vägistamiseks.

Pikka aega oli see üldse tabu, millest ei räägitud, nagu ka naistevastasest vägivallast. Hakkasime sellest rääkima ja nüüd on täiesti selge, et pole vahet, kas vägistab abikaasa või mees tänavalt.

•• Kas te soovitate sellist seadust ka Eestile?

Jah, kindlasti soovitan seda ka Eestile. See tõesti töötab ja aitab lahendada perevägivalla probleeme.

Minule ei ole see üllatus, et palju teisi riike on selle meilt juba üle võtnud: näiteks Saksamaa, Hispaania, Tšehhi, Sloveenia, Holland, Šveits jt.

http://www.epl.ee/artikkel/476202